Korduma kippuvad küsimused

Marienberg on tulevane asum kesklinna linnaosas, Kadrioru asumis Pirita tee ääres, mis loob tervikliku elu- ja vabaaja veetmise keskkonna 300-le perekonnale, ümbruskonna elanikele ja külastajatele

Marienbergi rajatakse 2–6-korruselised linnavilla stiilis kortermajad, 6-rühmaline munitsipaallasteaed, toidupood ning jalakäijasõbralik peatänav väikeste poodide ja teenustega. Eesmärk on tuua piirkonda kaua oodatud kodulähedased teenused ja parandada igapäevast elukeskkonda.

Üle 55% alast on haljastuse all. Marienberg saab rohke kõrghaljastusega rohealad ja pargiliku rohepromenaadi, mis ühendab Maarjamäe ja Kadrioru pargid ning loob ühtse rohelise liikumiskoridori ja tervikliku looduslähedase keskkonna.

Arendus järgib Tallinn 2035 arengustrateegia põhimõtteid 15 minuti linna kontseptsioonist, ja jalakäija- ning rattasõbralikkust kvaliteetsest linnaruumist ja elukeskkonnast.

Olemasolevate hoonete lammutamist alustame 2026. aasta suvel. Sama aasta jooksul on soov alustada ka ehituse esimese etapiga. Marienberg kujuneb välja järk-järgult ning kogu arenduse valmimine võtab eeldatavalt 7–10 aastat.

Esimese etapina valmivad toidupood ja lasteaed, mis on piirkonna seniste elanike kõige vahetum vajadus. Iga järgmine etapp täiendab eelmist ja loob sammhaaval ühtse, mitmekesise elukeskkonna.

Rajatavad hooned, infrastruktuur ja linnaruum peavad inimeste ootustele vastama aastakümneid, seetõttu peab kõik toimuma läbimõeldult ja põhjalikult. Marienbergi planeerimine on toimunud üle 14 aasta koostöös linna, ekspertide ja kogukonnaga. Selle perioodi jooksul on Metro vähendanud ehitusmahtu ja kohandanud lahendusi, et tagada keskkonnaga arvestav ja inimeste ootusi järgiva elukeskkonna kujunemine.

Investeeringu maht on ligikaudu 150 miljonit eurot.

Marienbergi kvartali arendamisel on lähtutud Maarjamäe ja Kadrioru vahelise piirkonna laiemast tervikust, et luua ühtne looduskaunis ja hinnatud keskkond. Piirkonnas asuvad Lauluväljak, Lillepaviljon, Tuljak ja mitmed muuseumid, ning viimase kümnendi jooksul on lisandunud rohkelt uut elamispinda. Samas pole piirkonnast siiani kujunenud terviklikku elukeskkonda koos vajalike teenustega — puuduvad toidupood, lasteaed ja hubane avalik ruum.

Planeerimise aluseks on olnud linna uuringud ja Metro kui arendaja tellitud antropoloogiline kaardistus, mis tõid esile kohalike elanike ootused.

Inimesed hindavad:

• rohelust ja looduslähedust
• mugavat ühendust parkide, mere ja südalinnaga
• kodulähedasi teenuseid
• jalakäija- ja rattasõbralikku ruumi

Parima lahenduse leidmiseks kuulutasime välja rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi, mille eesmärgiks oli leida kavand, mis pakuks rohkelt rohelust nii kõrghaljastuse kui ka kogukonnaaedade näol, avaraid puhkealasid ning naaberkruntide vahele eraldust loovaid haljastuslahendusi. Võitjaks osutus rahvusvaheliselt tunnustatud ALA Arhitektuuribüroo (www.ala.fi) julge ja isikupärane kavand, mis võttis arvesse nii piirkonna ajaloolist väärtust kui ka kaasaegseid linnaplaneerimise põhimõtteid.

Marienberg annab olulise arhitektuurilise lisaväärtuse Pirita promenaadile ja Tallinna linnaruumile laiemalt. Rohepromenaad aitab ühendada Maarjamäe ja Lauluväljaku puhkeala ning loob tulevikus võimaluse juhtida laulupeo rongkäiku ringiga tagasi Pirita teele.

Kujuneb harmooniline ja jätkusuutlik liikumistee merelt läbi Maarjamäe kuni Kadrioru pargini, mida ääristavad kultuuriobjektid ja rohealad, pakkudes elanikele ja külastajatele harmoonilist linnakeskkonda.

Üle 55% Marienbergi alast jääb haljastuse alla. See on oluliselt rohkem kui enamikus Tallinna uusarendustes. Tulemuseks on avatud, avalikult kasutatav roheline linnaruum.

Lähtutud on Kesklinna elanike ootustest: rohealadest, rattateedest, jalakäijate liikumisvõimalustest ning mereäärse ala paremast kasutusest.

Marienbergi rohepromenaad pakub võimalusi linnaaianduseks, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks. Rajatakse taskupargid, kogukonnaaiad ja avarad puhkealad, mis valmimise järel lähevad linna omandisse ja on avalikus kasutuses.

Rohepromenaad ühendab Maarjamäe ja Kadrioru pargid, pakkudes vaiksemat ja looduslähedasemat liikumisteed paralleelselt Pirita teega. Marienbergi ja olemasolevate eramajade vahele jääb kõrghaljastusega roheala, mis tagab privaatsuse ja õdusa ruumilise lahenduse.

Marienbergi ehitustihedus (0,6 m²) on 2,5 korda väiksem kui ülejäänud Kesklinna keskmine, mis tagab õhulise ja rohelise elukeskkonna.

Kesklinna Kadrioru ja Pirita piirkonnas puudub täna lasteaed, mille järele on kohalikud perekonnad pikalt vajadust tundnud.

Tallinna Haridus- ja Planeerimisameti uuringu põhjal rajatakse Marienbergi 6-rühmaline munitsipaallasteaed, mis pakub kohti kuni 120 lapsele ja katab piirkonna tegeliku vajaduse.

Lasteaed valmib arenduse esimeses etapis koos toidupoega.

Metro rajab lasteaiale kogu vajaliku taristu (väärtuses 1,1 miljonit eurot) ja annab linna omandisse 4000 m² suuruse maa-ala.

Ei, vastupidi, lasteaed on mõeldud eelkõige piirkonnas juba elavatele perekondadele, kelle vajadus on täna, mitte tulevikus.

Linnavalitsuse prognoosid näitavad, et umbes 70% kohtadest täidavad ümbruskonnas elavad lapsed.

Marienberg toob piirkonda lisaks vaid umbes 1,5 rühma jagu lapsi ehk ligi 30% lasteaia kohtadest.

See tähendab, et lasteaed lahendab peamiselt tänase piirkondliku puudujäägi, mitte arenduse enda mahu.

Pirita tee äärses Kadrioru ja Maarjamäe asumites puuduvad täna kodulähedased teenused, kuigi piirkonnas elab üle 300 leibkonna.

Marienberg toob piirkonda:

• toidupoe
• 6-rühmalise lasteaia
• jalakäijasõbraliku peatänava väikeste poodide ja teenustega

Lahenduste planeerimisel on Metro tuginenud Linnaplaneerimise Ameti 2019. aastal läbiviidud kesklinna linnaosa elanike ideekorje lähteseisukohtade uuringule ja Antropoloogia Keskuselt tellitud kaardistusele, millest selgusid piirkonna elanike tegelikud ootused ja vajadused:

• paremate teenuste järele
• looduslähedase, multifunktsionaalse linnaruumiga asumile
• mereäärsete võimaluste avardamiseks (kohvikud, välilavad, ajaveetmiskohad)

Tallinna Strateegiakeskuse 2023. aasta rände- ja rahvastikuprognoos kinnitab, et kesklinna areng liigub mere suunas ning kvaliteetne taristu on vajalik, et piirkond püsiks elujõuline ja peresõbralik.

Linna ametlik liiklusuuring näitab, et Marienberg moodustab vaid 0,4% piirkonna liiklusest. Suurem koormus tuleneb Viimsi pendelrändest, mitte Marienbergist.

Kadriorg ja Pirita on atraktiivsed elupiirkonnad ning need 300 perekonda oleksid piirkonda kolinud igal juhul — lihtsalt kaugemale kesklinnast, mis suurendaks autoliiklust ja igapäevast sõiduaega.

Marienberg aitab liikluskoormust vähendada, sest:

• ühendus südalinnaga on lühike ja mugav
• jalgratta- ja jalgteed loovad alternatiivse liikumisviisi
• ühistranspordiühendused on head
• suurem osa parkimisest toimub maa all

Selle tulemusel väheneb sõltuvus autost ning paraneb jalakäijate ohutus ja liikumisruum.

Kuigi Marienbergi detailplaneering valmis enne linna uut avaliku ehitise kaasrahastamise määrust, on Metro otsustanud vabatahtlikult panustada Tallinna avalikku ruumi samaväärselt teiste projektidega.

Metro panus linna taristusse on üle 2 miljoni euro. Sinna hulka kuulub:

• 1,1 miljonit eurot taristuinvesteeringuid
• 4000 m² maa-ala lasteaiale (turuväärtusega üle 500 000 euro)
• lasteaia ja piirkonna tehnovõrkude väljaehitamine
• Linna omandisse minevate avalike puhkealade rajamine

Arenduse laiem eesmärk toetab Tallinn 15-minuti linna visiooni: Marienberg loob selgelt piiritletud, toimiva linna-allasumi identiteedi, mis täna piirkonnast puudub ja mida kohalikud elanikud ootavad.

Ei. Laulupeod on Eestile hindamatu väärtusega ja Marienberg ei takista nende toimumist ühelgi viisil.

Lauluväljaku ja Marienbergi vahel paiknevad eramaad ja olemasolevad hooned. Piirkonnas on juba aastaid elanud suur hulk inimesi ning uusarendused pole kunagi takistanud suurüritusi.

Marienberg:

• ei too piirkonda midagi, mis segaks laulupidusid
• asendab amortiseerunud messikeskuse avalike haljasaladega
• loob rohelise promenaadi, mis toetab Lauluväljaku tulevikulahendusi
• Muudab piirkonna looduskaunimaks ja atraktiivsemaks

Metro on aastaid arvestanud lauluväljaku seniste vajadustega ja võimaldanud messihoonetes laulupeolisi toitlustada. Paraku praegused amortiseeruvad messikeskuse hooned on oma aja ära elanud ja nende senisel kujul säilitamine muudaks need tulevikus lauljatele ohtlikuks.

Selle olukorra lahendamist ja kogu tervikut toetab hästi lauluväljaku enda eskiis, mis näitab et parimad ja turvalisemad lahendused toitlustamiseks ja logistikaks tuleb rajada lauluväljaku enda territooriumile, kus on selleks piisavalt ruumi. Terviklik planeering võimaldab edaspidi laulupeo rongkäigu suunamist ka ringiga tagasi Pirita teele.

Messikeskuse hooned on oma aja ära elanud ning ei vasta enam kaasaegsete messide vajadustele. Nende tehniline seisukord muudab renoveerimise ebaotstarbekaks.

Skandinaavias on tavapärane, et messikeskused asuvad südalinnast eemal ja võimaldavad suurt väliala, mida Pirita tee kompleks ei paku.

Hoonete lammutamine algab plaani järgi 2026. aasta suve lõpus. Pärast seda saab piirkonnast kujundada tänapäevase ja tervikliku linnaruumi.

Messikeskuse sulgemine lõpetab ühe ajajärgu, kuid loob võimaluse rajada Tallinna südamesse uus, roheline ja hästi toimiv elukeskkond.

Laulupeoliste toitlustuse tulevased lahendused rajatakse Lauluväljaku enda territooriumile, mis on selleks sobivam ja turvalisem.